KÄISIME EKSOOTILISTE LEMMIKLOOMADE TUNNIS

I - II klassi laste Loodusringi 23 liiget käisid neljapäeval, 20. oktoobril TÜ Loodusmuuseumis Eksootiliste lemmikloomade tunnis.  See oli meie ringi esimene väljasõit. Kõik olid rõõmsalt elevil ja põnevil. Kõigepealt, kui kohale saime, sõidutati meid liftiga III korrusele. Kahes jaos, sest kõik korraga ei mahtunud lifti ära. 3. korrusel lifti ukse läheduses ootas meid meie õpetaja, kes viis lapsed kõigepealt õppeklassi. Rääkis meile eksootilistest lemmikloomadest, näitas slaide ning lapsed said küsida, kui midagi selgusetuks jäi või huvitama hakkas. Ja küsijaid jagus! Meile tutvustati erinevaid madusid, gekosid, leeguane, kilpkonni, suuri karvaseid ämblikke, Saime teada, miks on gekol selline vahva paks ja teravaotsaline saba, mida söövad maod, kui vanaks elab praegu muuseumis elav noor, kuid juba üsna suur kilpkonn. jne.jne. Lapsed olid väga tublid. Mis sellest, et terve koolipäev juba selja taga, kuulati hoolega ning mõeldi kaasa.
Jutt räägitud, slaidid vaadatud, võis minna loomi uudistama. Lapsed said esialgu madu silitada ja seejärel võisid soovijad ka looma sülle võtta. Oi, kui hellasti hoiti nunnut pallimadu - püüton, kes ennast nii vahvasti pallina kokku kerib.

 Nägime tarantlit - oli teine end nii kenasti oma terrariumi seinale peitnud, et esialgu teda näha polnudki. Veel nägime roninastikut, sisiprussakaid, keda katsuda ei saanud, sest prusskas oli väga vilgas ning püüdis igal võimalusel jalga lasta. See-eest kuulsime teda sisisemas - tegu oli ju ikkagi sisprussakaga. Gekot saime imetleda terrariumis. Ja palju erinevaid akvaariumikalu vilkalt toimetamas. Veel toodi lastele seltsiks vahva suur kilpkonn, kes oli üsna nooruke ja pidi kasvama päris suureks ja elama 100 aasta vanuseks. Lapsed said loomi pildistada. Kusjuures küsisid enne viisakalt - kas tohib? Teadsid, et loomi välguga pildistada ei tohi ja keegi ei rikkunud ka seda reeglit.

 Pärast saime veel vabalt eksponaatide vahel ringi liikuda. Oleks veel tahtnud olla, kuid 90 minutit oli nii kiiresti läbi saanud. Mis muud, kui taas liftisõit alla korrusele. Garderoobis riided selga ning veidi aega ka Vanemuise parki imetleda. Isegi tiigi ääres käisime. Ning siiis juba tuli meie buss.
Oli vahva reis. Novembris läheme kalu uurima. Ikka sinnasamma TÜ Loodusmuuseumi.

Suured tänusõnad kuuluvad Kadri - Anni emale Kristiina Jänesele, kes meiega lahkesti kaasa tuli, meid toetas, jälgis, et kõik ikka kenasti koos püsiksid ja tegi lastest nii vahvaid pilte. SUUR AITÄH!

Fotod: Kristiina Jänes.