Nooremate õpilaste loodusring käis 26. jaanuaril õppekäigul. Sel
korral siis Elistvere Looduskeskuses. Saime osa "Sõraliste programmist".
Paljud lapsed olid kahjuks haigestunud ja nii kutsusimegi endiga kaasa
1.d klassi. Isegi siis oli meid väga vähe. Ainult 14 õpilast. Mis teha.
Küll kõik peagi jälle terveks saavad,
Meid ootas retkejuht, kes viis lapsed Loodusparki ringkäigule. Uudistasime suuri sõralisi - piisoneid. Saime palju huvitavat teada. Seejärel vaatasime ka kährikute elutsemiskoha üle. Kuid kährikuid me ei näinud. Vaid kaugelt paistis karvane mütakas - kährik magas varjus. Aga kährikute naabreid - rebaseid nägime küll. Nad olid nii uhke ja ilusa kasukaga. Talvekarv seljas. Järgmisi naabreid - jäneseid ei õnnesunud samuti näha. Nemadki olid varju pugenud. Seejärel jõudsime ilveste eluala juurde. Saime teada, et Elistvere Loomapargis elutseb praegu kolm ilvest. Neist ühte - uhke hallikastäpilise kasukaga looma õnnestus meil näha. Istus teine nagu kuju kaugemal ja jälgis meid. Ja et loomapargi ilvestel käib ka külaline - vabas looduses elav ilves, kes end loomapargi ilveste elamise lähedusse aegajalt laagrisse seab.
Siis jõudsime suurte sõraliste - põtrade juurde. Saime teada, et loomi ei tohi toita. Põder Tõnu saigi inimeste rumalusest hukka. Keegi oli Tõnule pähkleid pakkunud ja põder tõmbas pähkli hingetorru ning lämbus. Nii kahju oli Tõnust. Järgmised sõralised, keda vaatamas käisime, olid põhjapõdrad. Neil olid uhked sarved ja vahvad papud - karvased jalad. Kui põhjapõder kõndis, siis kostusid nii toredad naksatused, mida tegid põhjapõdra sõrad. Nägime metskitsi. Saime nendegi kohta hulka huvitavat teada. Viimased sõralised, keda vaatamas käisime, olid kabehirved. Nii kaunite kasukatega, kenasti üksteise kõrvale end puhkama seadnud.
Nägime veel tuhkruid, oravaid, pekingi parte ja loomulikult ka karu Karoliinat, kes saab sel aastal 20 aastaseks. Karoliina ei maganud talveund. Tuli meid tervitama. Käisime veel ka näriliste hoones. Kõik sealsed elanikud olid imearmsad.
Siis läksime majja. Meile näidati erinevate sõraliste sarvi. Ja isegi väljaheiteid, Uurisime mikroskoopidest erinevate sõraliste karvu. Täitsime töölehte.
Oli üks väga vahva õppekäik!
Meid ootas retkejuht, kes viis lapsed Loodusparki ringkäigule. Uudistasime suuri sõralisi - piisoneid. Saime palju huvitavat teada. Seejärel vaatasime ka kährikute elutsemiskoha üle. Kuid kährikuid me ei näinud. Vaid kaugelt paistis karvane mütakas - kährik magas varjus. Aga kährikute naabreid - rebaseid nägime küll. Nad olid nii uhke ja ilusa kasukaga. Talvekarv seljas. Järgmisi naabreid - jäneseid ei õnnesunud samuti näha. Nemadki olid varju pugenud. Seejärel jõudsime ilveste eluala juurde. Saime teada, et Elistvere Loomapargis elutseb praegu kolm ilvest. Neist ühte - uhke hallikastäpilise kasukaga looma õnnestus meil näha. Istus teine nagu kuju kaugemal ja jälgis meid. Ja et loomapargi ilvestel käib ka külaline - vabas looduses elav ilves, kes end loomapargi ilveste elamise lähedusse aegajalt laagrisse seab.
Siis jõudsime suurte sõraliste - põtrade juurde. Saime teada, et loomi ei tohi toita. Põder Tõnu saigi inimeste rumalusest hukka. Keegi oli Tõnule pähkleid pakkunud ja põder tõmbas pähkli hingetorru ning lämbus. Nii kahju oli Tõnust. Järgmised sõralised, keda vaatamas käisime, olid põhjapõdrad. Neil olid uhked sarved ja vahvad papud - karvased jalad. Kui põhjapõder kõndis, siis kostusid nii toredad naksatused, mida tegid põhjapõdra sõrad. Nägime metskitsi. Saime nendegi kohta hulka huvitavat teada. Viimased sõralised, keda vaatamas käisime, olid kabehirved. Nii kaunite kasukatega, kenasti üksteise kõrvale end puhkama seadnud.
Nägime veel tuhkruid, oravaid, pekingi parte ja loomulikult ka karu Karoliinat, kes saab sel aastal 20 aastaseks. Karoliina ei maganud talveund. Tuli meid tervitama. Käisime veel ka näriliste hoones. Kõik sealsed elanikud olid imearmsad.
Siis läksime majja. Meile näidati erinevate sõraliste sarvi. Ja isegi väljaheiteid, Uurisime mikroskoopidest erinevate sõraliste karvu. Täitsime töölehte.
Oli üks väga vahva õppekäik!
